Heaoluriigist heaolulinnaks
Helsingi linnavolikogu valimiste kandidaadi Taavi Heikkilä (Vasakpartei) valimismanifest.
Põhjamaine heaoluriik on kaua olnud toimiva ühiskonna ja selle liikmete heaolu aluseks. Praeguseks on heaoluriik üsna murendatud ja nüüd on ametis riigi valitsus, mis aktiivsest tegutseb selle vähesegi murendamisega. Kui riigivõim ei kanna nendest asjatest hoolt, peab pilgu pöörama linna poole.
Mina ise tahaksin elada ühiskonnas, kus igaühel oleks oma mugav elukoht, toit laual, võimalus vabalt liikuda, ennast teostada, kuuluda ühtsesse kogukonda ja olla hoitud. Kui riik ei soovi kõige seda garanteerida, on omavalitsused arvestatavad alternatiivid. Helsingil, kui üldse mingil linnal, on kõik eeldused iga elaniku põhivajaduste täitmiseks – kui me nii otsustame.
Üürid odavamaks
Heas linnas igaühel – sissetulekutest või varanduslikust seisukorrast olenemata – on mugav ja otstarbekohane kodu. Ja see mugavus koosneb nii korteri, maja kui ka elukeskkonna mugavusest. Vajalik on ka kindlus selles, et omas kodus võib elada nii kaua kui igaüks soovib, kui ka selles, et korterit võib vahetada vastavalt muutuvate vajaduste ja soovide järgi.
Korterikulud Helsingis ei ole praegu elanikele jõukohased. Sotsiaalkindlustuse kärbete ja riigikorterite üüride tõstmise tulemusena läheb väikese sissetulekuga Helsingi elanike olukord endisest veelgi viletsemaks. Peamine süü kõrgete kulude taga on elamispinna nägemine kasumi jaotamise ja investeerimise objektina põhivajaduse asemel. Korteriinvesteerijate eesmärk on tõsta üür ja müügihind nii suureks kui üürnike või ostja on nõus maksma – tegelikest kuludest hoolimata. Kui hinnatase ei ole vastuvõetav on ainukeseks võimuseks see järgi teise linna muutmine või kodutus. Investeerijat ei tule seda olukorda omaalgatuslikult muuda.
Üüri reguleerimine on ainus kindel vahend üüri alandada.
Helsingi linna peab võtma kasutusele uusehituse üüride, hindade ja kvaliteedi reguleerimise. Regulatsioon puudutaks uusi kortereid ja see viiks tagajärjel et iga korteri suurim lubatud üür või hind oleks seotud korteri tõeliste, kuid mõistlike, kuludega. Reformi idee on, et igaüks kes üürib või ostab uue korteri võib loota sellese, et ei maksa liigselt, kuid korter on sellegi poolest kvaliteetne. Kui asukal on ülemäärast raha võib ta vabasti oma korterit dekoreerita ja tulemusest nautida – kuid selle vabatahtliku kaunistamise kulusi ei või teistele üle kanda.
Ehitamise kvaliteedi määramise kaudu kindlustakse, et üüride ja hindate reguleerimine ei alanda uute korterite kvaliteeti. Nendes reeglites tuleb samuti arvestada heatasemelise arhitektuuri ja ehitustööliste paremate tööoludega. Peale selle, kõige suurem lubatu üüri sidumine korteri seisukorraga kindlustaks olukorra, et regulatsioon ei kannustaks hoolduskuludest kärpimist.
Üüride reguleerimine ei ole ennekuulmatu süsteem Soomes – 1990ndate aastate esimese pooleni kehtis Soomes riiklik üüri regulatsioon. Seaduse põhjal korterite üürid ei saanud ületada korteri ehitusaastast, asukohast, ruumide arvust ja varustuse tasest olenevatest tariifist.
Linna üürikorterid odavamaks.
Helsingi peab madaldama oma avaliku eluasemeettevõte Heka üüre. Linn peab Heka kinnisvara- ja maarendimaksudest vabastama. Heka võlg tuleb ära maksta ja eelolevad kapitaalremonte peab finantseerima eelnevalt raha kogumise kaudu ilma võlga võtmata. Heka toimib omahinna põhimõtte järgi, nii et üüritulud on tasakaalust üldkuludega. Aasta 2023 aastaaruande järgi Heka kuludest laenu teenustasumaksud (70,7 milj.€) ning maarendi- ja kinnisvaramaksud (38,6 ja 10,1 milj.€) olid neljandik sama aasta rendituludest (479,2 milj.€) . Kui Heka ei maksaks suurt osa oma sissetuludest võlausaldajatele ja tagasi linnale, nii üürid võiksid palju odavamad olla.
Tasuta ühisliiklus
Õigus liikuda nii linnas kui ümbruskonnas kuulub igaühele sissetulekutest või varanduslikust seisukorrast olenemata. Kõige paremini selle garanteeriks tasuta ühisliiklus. Ühisliikluse kulude katmine tulumaksude kaudu jagaks kulud vastavalt ostujõule. Madala- või keskpalgalisele see tähendab, et kätte jääb rohkem raha kui nüüd. Helsingi linn peab ajama terve HSL regiooni ühisliikluse tasutaks muutmist. Aga kui muud HSL liikmesvallad sellega ei nõustu, peab Helsingi iseseisvalt osta igaühele linna elanikule ja linna töötajale püsivalt kehtiva perioodipileti.
Tasuta ühisliiklus ei rõõmusta neid kellele vajalik sõit linnaliikluses kestab nüüd liiga kaua või sõiduplaan ei sobi. Et võimalikult paljudel oleks võimalik tasuta liiklust kasutada, peab ühisliiklust edasi arendama. Kõige efektiivseim transpordiliik pealinnaregioonis oleksid uued metrooliinid. Helsingi peab alustama uute metrooliinide projekteerimisega, mis looksid alternatiivse ühenduse Itäkeskusesse ja integreeriks Helsingi Läänesadama ja Vuosaare sadama nüüdse metroo- ja rongiliinidega. (All on minu ettepanek uuteks metooliinideks.)
Lähitervisekeskused
Heas linnas igaüks – sissetulekutest või varanduslikust seisukorrast olenemata – peab võima loota sellele et tervisehoidu saab kiirelt ja tasuta oma lähitervisekeskusest. Tuttav arst või meditsiinitöötaja oma kodu lähedal on kõige parem tervisekaitse. Helsingi linn peab kindlustama tervisekaitse piisava finantseerimise riigi kärpepolitiikast hoolimata. Kohalike tervisekeskuste sulgemine ja nende koondimine hiiglaslikuks keskuseks ei ole soovitav arengusuund. Maunula tervisekeskust, samuti teisigi lähitervisekeskuseid, ei pea kinni panna.
Loe pikemalt minu mõttest soome keeles või inglise keeles.
Loe rohkem nendest omavalitsuse valimisest valimiste ametliku veebilehelt: https://vaalit.fi/en/information-about-the-county-and-municipal-elections-in-estonian
Veebileht uuendatut 2.4.2025.
Politiikkaa, hallintoa, avaruutta (yms.) 